TÕRVA LINN > OMAVALITSUS > ÕIGUSAKTID

TÕRVA LINNAVOLIKOGU M Ä Ä R U S Tõrva 01.veebruar 2005 nr 2 Tõrva linna avaliku korra eeskirja kehtestamine Aluseks võttes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RTI 1993,37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174, 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362, 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1) § 22 lg 1 punkti 36³, sotsiaalkomisjoni 08.12.2004.a. koosoleku protokollilise otsuse, haridus-kultuuri komisjoni 16.12.2004.a. koosoleku protokollilise otsuse ja revisjonikomisjoni 26.01.2005.a. koosoleku protokollilise otsuse, Tõrva Linnavolikogu m ä ä r a b: 1. Kehtestada Tõrva linna avaliku korra eeskiri (lisa 1). 2. Avaliku korra eeskirjale on lisatud teadmiseks riigi õigusaktidest olulisemad Avalikku korda reguleerivad seadusesätted(lisa 2). 3. Määrus jõustub linna põhimääruses sätestatud korras. Agu Kabrits Volikogu esimees Lisa nr 1 Tõrva Linnavolikogu 01.veebruari 2005.a. määrusele nr 2 TÕRVA LINNA AVALIKU KORRA EESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Tõrva linna avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada Tõrva linnas avalik kord ja kodanike turvalisus ning avalike ürituste korraldamine kohalikule omavalitsusele pandud pädevuse piires. 1.2. Eeskiri kehtib Tõrva linna haldusterritooriumil ja on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele isikutele. Juriidilistele isikutele on eeskiri täitmiseks kohustuslik erisusega punktides, mida saab täita vaid füüsiline isik. 1.3. Avalik koht on antud eeskirja mõistes iga koht, kui see on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav (väljak, tänav, tee, park, haljasala, staadion, vabaõhuestraadilava, ujumisrand, meelelahutus-, toitlustus-, teenindus- ja kaubandusettevõte, haldus-, tervishoiu-, laste-, haridus- ja kultuuriasutus, spordisaal, ühissõiduk ja selle peatus, takso ja selle peatus, korterelamu, selle trepikoda, trepp, trepiplatvorm jms). 1.4. Avaliku koosoleku (koosolek avalikus kohas, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või mõni muu meeleavaldus) korraldamist reguleerib avaliku koosoleku seadus. 1.5. Avalik üritus on Tõrva linnas üldkasutatavas kohas korraldatav avalikkusele suunatud ja /või kõrgendatud turvariskiga üritus, millega võib kaasneda liikluse ümberkorraldamine või helitehnika kasutamine ja mis ei ole hõlmatud Avaliku koosoleku seadusega. 1.6. Turvalisus on isiku kaitstuse seisund, mis väljendub isiku kindlustundes, et teda ümbritsev keskkond võimaldab elu, tervise, vara ning teiste õigushüvede efektiivse kaitse. 1.7. Kõrgendatud turvariskiga ürituseks loetakse üritust, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1.7.1. toimub alkoholi müük; 1.7.2. korraldatakse selleks mitteettenähtud ehitises või kohas ja/või millega kaasneb tribüüni, lava, maneeži või lisainventari paigaldamine; 1.7.3. piirneb alaga, mis võib kujutada ohtu isiku turvalisusele. II. AVALIKU KOHAS ON KEELATUD: 2.1. teod, mis rikuvad kaasinimeste rahu ja kaitstust või alandavad inimväärikust; 2.2. ettevõtete ja asutuste töö häirimine, samuti üldkasutatavatesse hoonetesse või eluruumidesse sisenejate ja väljujate häirimine kauplemise, teenuste pakkumise, kerjamise ning aatelise ja usulise tegevusega; 2.3. suitsetamine ühissõidukites ja üldkasutatavates ehitistes, ametiasutuste ja korter- elamute üldkasutatavates ruumides, välja arvatud selleks ettenähtud kohad; 2.4. müra tekitamine, mis ületab sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “ Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ning müra taseme mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemed; 2.5. öörahu (kestab kella 23.00 kuni 06.00) rikkumine linna haldusterritooriumil ükskõik mil viisil, välja arvatud õnnetusjuhtumite ja avariide likvideerimine ning linnaavalitsuse poolt välja antud vastavate lubadega avalikud üritused; 2.6. kulu põletamine ning alates 01.maist kuni 15.septembrini ka prahi põletamine; 2.7. linnavalitsusega kooskõlastatud avalike lõkete tegemine ligemal kui 30 m ehitistest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast; 2.8. avalikus kohas laagrisse jäämine või sõiduki kasutamine elamiseks selleks mitte ettenähtud piirkonnas; 2.9. tööde tegemine pühapäevadel ja riiklikel pühadel, millega kaasnev müra ületab õigusaktidega kehtestatud päevase (kella 08.00 kuni 21.00) olmemüra normi, välja arvatud avariide ja õnnetuste likvideerimisega seonduv; 2.10. mootorsõidukiga liiklemine ja parkimine haljasaladel, mänguväljakutel ja staadionil ning teedel, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukiga liiklemiseks; 2.11. liiklusmärkide, viitade, prügikastide, tänavavalgustite, reklaami, väikevormide, tänavasiltide, majanumbrite, päästevahendite, tehnovõrkude koordinaattabelite, teabe- või mälestustahvlite, skulptuuride jms. Avalikus kasutuses oleva vara lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 2.12. avariiväljapääsude ja –luukide omavoliliselt avamine, sulgemine või lukustamine; 2.13. ilma omaniku või valdaja loata viibimine võõras valduses, ka sealsel pööningul, kilbiruumis, soojussõlmes, keldris, samuti tähistatud varisemisohtlikes kohtades, tellingutel või muus inimeste ohutusetagamiseks piiratud kohas, välja arvatud ohuolukorra likvideerimiseks; 2.14. viibimine avaliku ürituse korraldaja poolt aia, nööri, inimaheliku või muul analoogilisel viisil piiratud territooriumil ilma korraldaja loa või sellekohase pääsmeta; 2.15. kõrvalisel isikul viibimine haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste territooriumil; 2.16. alkohoolsete jookide müük, nende kaasatoomine ja tarvitamine avalikel üritustel, millistele ei ole linnavalitsuse poolt vastavat luba antud; 2.17. alla 16-aastasel alaealisel viibida kella 23.00 kuni 06.00 ilma täisealise saatjata avalikus kohas; ajavahemikus 01.juunist kuni 31.augustini kella 24.00 kuni 05.00; 2.18. pidada mets- ja koduloomi ning –linde (välja arvatud koerad ja kassid ning väikesed koduloomad): 2.19. Tõrva supelrandades on keelatud: 2.19.1 viibida, ujuda või supelda joobunud olekus; 2.19.2. kaasa võtta, ujutada ja pesta loomi; 2.19.3. kasutada vees pesemisvahendeid; 2.19.4. loopida maha või vette prahti ja muid risustavaid ning ohtlikke esemeid; 2.19.5. lõhkuda supelrandadesse rajatud rannaehitisi; 2.19.6. sõita veesõidukitega poidega tähistatud ujumispiirkonna vahetus läheduses; 2.19.7. sealsetes müügikioskites alkohoolsete jookide müük. III. AVALIKE ÜRITUSTE KORRALDAMINE 3.1. Avalikku üritust võib korraldada täisealine ja teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik ning asutus (edaspidi korraldaja). 3.2. Tõrva linna territooriumil tohib avalikus kohas üritusi korraldada ainult kooskõlastatult linnavalitsusega ja tema poolt antud tingimusi arvestades; 3.3. Kirjalik taotlus ürituse korraldamiseks esitatakse linnavalitsusele vähemalt 10 töö- päeva enne ürituse algust. Taotluses märgitakse ürituse sisu, toimumise koht ja aeg (kuupäevaliselt ja kellajaliselt), vastutav isik (juriidiline isik esitab B-kaardi koopia), ürituse läbiviija ning muud dokumendid (turvalisuse tagamise kava, puhastustööde kava, teave üritusel kauplemise kohta, vastutava isiku garantiikiri). 3.4. Korraldaja on kohustatud taotluse eelnevalt kooskõlastama politsei, kiirabi ja pääste- teenistusega sõltuvalt riski tasemest; 3.5. Kui ürituse läbiviimiseks on vaja liiklus ajutiselt ümber korraldada, lisab korraldaja avaldusele ka liikluse ajutise ümberkorraldamise skeemi; 3.6. Üritusel kaubanduse korraldaja peab esitama registreerimistaotluse koos avaliku korraldaja kirjaliku nõusolekuga. Kirjalikku nõusolekut ei esitata, kui kaubanduse korraldaja on antud avaliku ürituse korraldaja; 3.7. Kui ürituse läbiviimise avaldus on esitatud käesoleva korra nõuetele vastavalt, linnavalitsus ürituse toimumise ja väljastab korraldajale loa ürituse läbiviimiseks; 3.8. Linnavalitsusel on õigus loa väljastamisest keelduda, kui ürituse läbiviimise avaldus esitatud käesoleva korra nõuetele vastavalt, on vastuolus käesoleva määruse või muude õigusaktidega või kui samal ajal ja samas kohas või liikumismarsruudil on varem registreeritud mõne muu avaliku ürituse korraldamine; 3.9. Ürituse korraldaja on kohustatud: 3.9.1. avaldama ürituse ajakava ja linnaruumi puudutavad informatiivsed teated (s.h. ühistranspordi ja liikluse ajutise ümberkorraldamise teated); 3.9.2. vajadusel korraldama ühistranspordiliikluse ajutise ümberkorralduse, s.h. hankima vajalikud kooskõlastused; 3.9.3. viibima üritusel ja tagama selle käesoleva eeskirja nõuetele vastava läbiviimise; 3.9.4. ilutulestiku korraldamisel taotlema ettenähtud loa; 3.9.5. tagama üritusest osavõtjate ohutuse, vajadusel meditsiiniabi, piirama ohtlikud kohad tõketega; 3.9.6. täitma politsei-, meditsiini-, päästeteenistuse ja avaliku korra kontrolli teostava ametiisiku korraldusi ja ürituse läbiviimiseks linnavalitsuse määratud ametiisiku poolt seatud tingimusi; 3.9.7. lõpetama ürituse ennetähtaegselt, kui üritusel toimuv rikub avalikku korda ning ohustab osalejate elu või tervist; 3.9.8. kindlustama üritusel osalejatele WC-de kasutamise võimaluse ja heakorra ürituse läbiviimise kohas; 3.9.9. täitma kõiki Tõrva linna haldusterritooriumil kehtivaid õigusakte; 3.9.10. kandma avaliku ürituse korraldamisega seotud kulud; 3.9.11. avaliku ürituse ettevalmistamisel või läbiviimisel tekitatud materiaalse kahju, keskkonnareostuse, rikutud haljastuse jm hüvitab korraldaja. IV VASTUTUS 4.1. Avaliku korra rikkumise eest karistatakse Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) § 262 kohaselt: 4.2. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 3 on Karistusseadustiku §-s 262 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja Tõrva Linnavalitsus (Tõrva Linnavalitsuse 11.03.2003 korraldus nr 63 “Tõrva Linna- valitsuse nimel väärteomenetluses osalemise pädevust omavate ametnike loetelu”). 4.3. Kõigil on õigus nõuda käesolevas eeskirjas nimetatud rikkumiste lõpetamist, tõkestada ülalnimetatud rikkumisi ning pöörduda abi saamiseks politseiprefektuuri ja linnavalitsuse poole. Lisa 2 Tõrva Linnavolikogu 01.veebruari 2005.a. määrusele nr 2 Avalikku korda reguleerivad seadussätted. Liiklusmärkide lõhkumine ja omavoliline ümberpaigutamine ja kinnikatmine on keelatud Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määrusega nr 48 “Liikluseeskiri” ( RTI 2001, 15, 66) § 10. Ilutulestiku tegemist ning paugutite kasutamist ja omamist reguleerib Lõhkematerjaliseadus (RT I 2004, 25, 170): § 48 lg 1 Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel; § 48 lg 2 Pauguti on teravaid kilde mitteandvasse paberist või plastmassist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt heliefekti (paugu) ning mida kasutusloas nimetatakse paugutiks; § 57 lg 3 Alla 18-aastasele isikule on klassi II (§ 49 lg 1 p2) pürotehnilise toote võõrandamise keelatud. Alla 14-aastasele isikule on keelatud pürotehnilist toodet võõrandada, välja arvatud selline klassi I (§ 49 lg 1 p 1) pürotehniline toode, mille kasutusjuhendis on eraldi välja toodud väiksem vanusepiirang. Klassi III (§ 49 lg 1 p3) pürotehnilist toodet võib müüa vähemalt 21-aastasele isikule isikut tõendava dokumendi esitamisel; § 57 lg 4 Paugutite jaemüük on lubatud üksnes 27.detsembrist kuni 01.jaanuarini (kaasa arvatud). Paugutite jaemüügiks loetakse paugutite müügiks pakkumist või müüki tarbijale Tarbijakaitseseaduse (RT I 2004, 13, 86) § 3 punkti 1 tähenduses; § 58 lg 3 Paugutite kasutamine on lubatud alates 27.detsembrist kuni 1.jaanuarini (kaasa arvatud); § 59 lg 1 Iga konkreetse ilutulestiku tegemiseks peab ilutulestikku korraldav isik või asutus saama linnavalitsuse nõusoleku. Tubakaseadus ( RT I 2000, 59, 379) § 18 keelab suitsetamist avalikes ruumides selleks mitte ettenähtud kohas, samuti reguleerib antud seadus alaealiste suitsetamist ning sigarettide müügi keeldu neile. § 17 lg 1 p1 ja 2 (1) Tubakatoodete müük on keelatud: 1) alla 18-aastasele füüsilisele isikule (edaspidi alaealisele), kusjuures müüjal on sellekohase kahtluse korral kohustus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoodete müümisest eelnimetatud dokumendi mitteesitamisel. 2) Alaealise poolt; § 17 lg 2 Alaealisele on keelatud tubakatoote mistahes viisil pakkumine. § 18 lg 3 Alaealisel on tubakatoodete tarbimine keelatud. Karistus tuleneb Tubakaseadusest. Alkoholiseaduse (RT I 2002, 3, 7 ) § 40, 41, 46, 47 ja 48 kohaselt on keelatud: 1. Viibida avalikus kohas joobununa või tarvitada alkohoolseid jooke või joovastavaid aineid; 2. Tarvitada ja müüa alkohoolseid jooke laste üritusel; 3. Omandada või tarvitada alla 18-aastasel alaealisel alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid; 4. Müüa, osta või anda alla 18-aastasele alaealisele alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid; Karistus tuleneb Alkoholiseadusest. Pornograafilise sisuga teose levitamist reguleerib Pornograafilise sisuga ja vägivalda propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus (RT I 1988, 2,42) ning selle § 1 lõike 1 kohaselt on keelatud levitada või demonstreerida alaealisele erootilise või pornograafilise sisuga, samuti vägivalda või julmust propageerivaid ajakirju, fotosid, plakateid jms.; Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (RT I 2002, 63, 38) § 15¹ alusel ja Karistusseadustiku kohaldamisel on keelatud arsti ettekirjutuseta narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine või selle ebaseaduslik valmistamine, omamine või selle ebaseadislik valmistamine või valdamine. Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse ( RT I 1992, 28, 370) § 32.1. Alaealise Liikumisvabaduse piirang sätestab: Lg 1 Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Lg 2 Alla 16- aastasel alaealisel viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades Kella 23.00 kuni 06.00. Ajavahemikus 01.juunist kuni 31.augustini (kaasa arvatud) on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00 kuni 05.00. Antud kohustuse mittejärgimisel kohaldatakse haldusvastutust vastavalt Haldusõigusrikkumise seadustiku (RT I 1992, 29, 396) § 142. Asjaõigusseaduse ( RT I 2003, 13, 64) § 142 sätestab omavolilise sissetungi keelu võõrasse valdusesse- eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, samuti Karistusseadustik. Veeseaduse ja Vabariigi Valitsuse 25.07.2000 määrusega 247 “Tervisekaitse- nõuded supelrannale ja suplusveele” (RT I 2000, 64, 407) § 6 p5 on reguleeritud suplemispiirkonda veesõidukiga sisenemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määrus nr 141 ( RT I 2004, 71, 1176) “Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri” keelab määrdunud, lehkavate, ohtlike esemetega ebameeldivalt lõhnavate või kaasreisijaid määrivates riietes ühissõidukisse sisenemise. Ülaltoodud määruse §7 lõike 4 järgi on sõitjal keelatud: p 1- sõita ühissõidukis joobes, määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid; p 5- lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust; p 6- seada ohtu kaassõitjaid, viibida ühissõidukis rulluiskudel, rulal vms.