1. SISSEJUHATUS
Ühe piirkonna areng on mõjutatud nii kohalikest, riiklikest kui ka globaalsetest ühiskondlikest ja majanduslikest protsessidest.
Seoses maailmas toimuvate protsesside kiire kasvuga, arengutasemete erinevuste süvenemisega regioonide ja linnade vahel, keskkonnaprobleemide teravustamise ja sotsiaalsete konfliktide ohu tunnetamise taustal saab üha selgemini mõistetavaks, et globaalprobleemid puudutavad kõiki, sõltumata geograafilisest asukohast. Siit ka vajadus arvestada piiratud ressursside tingimustes otsuste tegemisel kõigi ühiskonnaliikmete huve.
Selleks et linnal oma piiratud võimaluste juures oleks võimalik saavutada parim tulemus, on vajalik neid protsesse analüüsida ja püüda ette arvata ehk tegelda strateegilise planeerimisega , s.o. arengukava koostamisega.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 37 sätestab, et “vallal või linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks”
See on nii linnavalitsuse, linnavolikogu, erinevate poliitiliste rühmituste ning huvigruppide huvide ja soovide ühisosa leidmine ja konsensuse saavutamine - linna ühtse tulevikunägemuse loomine ja edasise tegevuse kavandamine nii, et soovitut saavutada.
Arengukava on ühtlasi juhendiks, kuidas kõige otstarbekamalt kasutada limiteeritud ressursse, s.o. peale raha ka kogemusi, autoriteeti, poliitilist suunitlust, ajaloolist omapära, inimeste isikupära ja teisi iseärasusi.
Esimene Tõrva Linna arengukava koostati 1991-92.a koostöös Mainor AS-ga.
1997.a. valmis tellimustööna Miroton Invest OÜ poolt koostatud uuringud linna arengukava koostamiseks. Nimetatud uuring koosneb järgmistest osadest:
- “Tõrva tuntus ümbruskonnas ja koostöö potentsiaal”- uuring analüüsib küsitluse andmeid mis viidi läbi Valgamaal, Tartu linnas ja Viljandimaal ning mujal Lõuna –Eestis.
- Projekt “Tõrva Maja” loomine kõrtsihoone baasil”- dokument sisaldab äriplaani Tõrva kõrtsihoone kasutusele võtmise võimalusest ja investeeringutest.
- “Eri päritolu investorite suhtumine Tõrvasse ja koostöövalmidus” - analüüsib küsitluse andmeid, mis viidi läbi Tallinna, Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu ning Lõuna-Eesti ettevõtjate hulgas. Küsitlus on toimunud vestluse käigus ja valimi aluseks on küsitluse läbiviija subjektiivsed valikud.
- “Välisinvesteeringute kaasamine Tõrva arengusse”
- “Piimatööstuse arengupotentsiaal Tõrvas”
- “Tõrva põllumajanduslikud arenguperspektiivid”
- “Põllumajanduse strateegilised arengusuunad”
Kuivõrd uuring on koostatud 1997.a. märtsis ning nii majanduslik kui sotsiaalne areng on muutunud ning küsitlused on arengukava koostaja arvates ebapiisavad ning nende alusel pole võimalik objektiivselt hinnata Tõrva linna arengueeldusi, on jäetud Miroton Invest OÜ uuringud käesolevas arengukavas käsitlemata.
Kuna eelnev töö ei kajastanud Tõrva Linna arengueeldusi ning tegevuskava eelseisvateks aastateks, siis alustati 1997.a. arengukava koostamist abilinnapea Mait Kuusiku poolt. See arengukava projekt jäi mitmetel põhjustel kehtestamata.
Mais 2000 otsustas linnavalitsus alustada uue arengukava koostamist. Töö eest vastutajaks määrati jurist-projektijuht Tiina Mitt.
Esimesed arutelud olid juunis 2000.a. Peale suvepuhkusi- augustis viidi läbi kuus sisutihedat arutelu erinevate valdkondade osas: keskkond, haridus, sotsiaalhooldus ja tervishoid, tehniline infrastruktuur ja ettevõtlus, kultuur ja sport; linna juhtimine, välissuhtlemine ja turism. Valdkonda kureeriv spetsialist andis olukorrast ülevaate, esitati küsimusi ning seejärel viid läbi SWOT analüüs.
Aruteludel osalesid nii linnavalitsuse ja volikogu liikmed. Arutelud olid avatud, arutelude ajagraafik edastati teadmiseks ka linnakodanikele.
Konsultatsiooni tehnilise teostuse kohta andsid Geomedia OÜ esindaja Rivo Noorkõiv ja Tartu Valla arendusnõunik Andrus Pirso. Tehnilisele tööle aitasid kaasa ka tudengid: Sisekaitseakadeemia III kursuse tudeng Janno Rillo ja looduskeskkonna osas Tallinna Tehnikaülikool keskkonnatehnika eriala tudeng Siim Umbleja.
Novembris 2000 viidi läbi linnavalitsuse liikmete poolt mitu sisutihedat arutelu, mille käigus valmistati ette arengukava olulisemad osad: Tõrva Linna strateegilised arengusuunad aastani 2010, visioon Tõrva 2010 ja lähiaastate olulisemad tegevusprojektid aastani 2003.
4.detsembril 2000.a. valmis arengukava esimene projekt kõigile tutvumiseks. Nimetatud ajast kuni arengukava vastuvõtmiseni 09.03.2001.a. volikogu istungil, toimus arengukava avalikustamise periood. Arengukava arutati volikogu komisjonides ja kahel lugemisel volikogus.
Arengukava võeti vastu 09.03.2001.a. volikogu määrusega, mis jõustus 1.aprillil 2001.a.
Tõrva arengukava kokkupanemise aluseks oli linnavalitsuse liikmete ja Janno Rillo poolt ettevalmistatud materjalid ja arutelude käigus saavutatud kokkulepped.
Tõrva Linnavolikogu 11.11.2003 määrusega nr 16 muudeti ja 16.11.2004 määrusega nr 15 täiendati kehtiva arengukava tegevuskava osa aastateks 2004-2006.
Tõrva Linnavalitsuse 01.03.2006 korraldusega nr 34 moodustati komisjon arengukava täiendamiseks ja kaasajastamiseks.
Tõrva linna arengukavas antakse lühiülevaade Tõrva Linnast ja tema arenguvõimalustest. Seda materjali täiendab lisas 1 esitatud Tõrva olukorra ülevaade, kus on esitatud ülevaade ja olulisemad andmed valdkondade kaupa ning ära toodud linna arengueeldused.
Käesoleva arengukava kaks peamist osa moodustavad – linna arengustrateegia aastani 2014 ja tulevikuvisooon ning teine osa on suunatud arengukava realiseerimisele, mis sisaldab tegevuskava aastani 2009. Siin tuuakse eraldi teemade kaupa välja lähiaastate olulisemad tegevusprojektid.
Eelpoolmainitule lisaks sisaldab arengukava kasutatud põhimõistete seletust ja arengukava elluviimise üldiseid põhimõtteid
Arengukava võeti vastu 26.septembri 2006 volikogu määrusega nr 15, mis jõustus 01.oktoobrist 2006 (Lisa 3).
