Esimesed teated Tõrva kohta pärinevad ligi 130 aastat tagasi maakividest kõrtsihoone kohta, mis seisis Valga, Pärnu, Tartu maantee ristumiskohal. Tõrva linn on ajalooliselt väljakujunenud kunagise Helme kihelkonna keskus.
Looduslikult kauni asendi, rohkete veekogude, parkmetsa ja tervisliku kliima tõttu on Tõrval eeldusi areneda eeskätt sisemaa kuurordi-ja suvituslinnaks. Kaunis ja mitmekesine loodus võimaldavad arendada puhke- ja loodusturismi.

Tõrva asub Sakala kõrgustiku kagunõlval, kus on valdavalt künklik maastik mõhnade ja otsmoreenidega. Põhjast piiravad linna Tussi, Keisripalu ja Tohtri okasmetsad, lõunast Tantsumäe mets ja läänest lopsaka ja mitmekesise taimestikuga Tikste org.
Tõrvas asub kaks järve- Vanamõisa ja Riiska. Tõrvast jookseb läbi 3,2 km ulatuses Õhne jõgi. Jõe kogupikkus on aga 91 km, mis kuulub Võtsjärve valgalasse. Metsade keskele rajatud Tõrva linn on haljastuse poolsest väga rikas. Linna 480 ha territooriumist on ligi 20 % on kaetud parkmetsaga.
Kaitse all on viis objekti: Tõrva linna puhkepark (17,5 ha), dendropark (0,8 ha), Tõrva Gümnaasiumi park (15,4 ha), Sõpruse park (1,6 ha) ja Tikste maastikukaitseala (12,1 ha). Arheoloogiamälestis on Tõrva Tantsumägi.

01.01.2006 seisuga elas Tõrva linnas 3264 inimest.
Elanikkonna rahvaarv Tõrvas on vähenenud ligi 15.a. tagasi olnud tasemeni, mille põhjuseks on negatiivne rändesaldo ( tööpuudus, noorte mujale õppima asumine) ja negatiivne iive.
Sündimuse järsu langusega, mis on ka iseloomulik Eestile tervikuna, on 1990. aastatel laste absoluutarv ja osakaal Tõrva elanikkonnas pidevalt vähenenud. Tuntav on nihe rahvastiku vananemise suunas.
Oma rahvusliku koosseisu poolest on Tõrva linn, vastupidiselt naaberlinna Valga suurele muulaste kogukonnale, Eestis üks homogeensemaid ja turvalisemaid väikelinnu Eestis. Selline üherahvuselisus tuleneb peamiselt asjaolust, et Tõrva ei ole sõjajärgses sisserändes eriti osalenud ning siin pole olnud ka vene armee tugipunkte.
Tõrva linna elanikkonna juurdekasv praeguses olukorras oleks kõige tõenäolisemalt võimalik vaid sisserände tulemusena. See omakorda eeldaks väikeettevõtluse kiiremat arengut linnas.
Seega võib väita, et üheks olulisemaks ülesandeks Tõrva linnas on demograafilise tasakaalu säilitamine. Olemasolevate elukeskkonna tingimuste ja nende arengueelduste oskuslikul arendamisel on võimalik Tõrva Linna rahvastiku vähenemine uuesti kasvuks pöörata.

Tõrva oma Gümnaasiumiga moodustab ühe maakonna kolmest hariduslikust tõmbekeskusest. 01.09.2006 seisuga õppis Tõrva Gümnaasiumis 655 õpilast. Tõrva Muusikakool ja kaks lasteaeda teenindavad nii linna kui ka ümbruskonna valdade- Helme, Põdrala, Hummuli, Puka õpilasi.
Seoses õpilaste arvu vähenemisega võib tekkida naaberomavalitsustel vajadus hariduse kvaliteedi tagamiseks koolide tööd ümber kujundada: kas muuta need madalama astme koolideks või üldse sulgeda.
Tõrva linnal on olemas enamikul erialadel kvalifitseeritud pedagoogiline kaader, Tõrva Gümnaasiumi juurdeehituse valmimise tulemusel on ka nõuetele vastavad kooliruumid. Valdade ja linna ühinemisel lülituksid piirkonna ühtsesse haridusvõrku kõik regiooni koolid ja lasteaiad. Sel juhul kuuluks kogu territoorimi haridusvõrk korrastamisele.
Nimetatud arengueeldused annavad võimalused kujuneda Tõrval Valgamaa üheks tugevamaks hariduskeskuseks.

Tõrva on pikaajaliste kultuuritraditsioonidega linn: juba 1892 aastal alustas siin tegevust Tõrva Priitahtlike Tulekustutajate Selts, mis oli aastaid Tõrva kultuurielu kandjaks. Tõrva Tantsumägi on rahva kooskäimise ja vaba-aja veetmise kohana tuntud juba 19.sajandil.
Hetkel on linna kultuurielu koondunud hoonesse Männiku tn.5 ja suurepärase akustika ja kauni siseviimistlusega Tõrva Kirk-Kammersaali.
Tõrvas korraldatakse iga-aastaselt jaanipidusid, suveti vabaõhukontserte, traditsiooniks on saanud iga-aastased Tõrva Linna päevad, Laste Laulukarusell.
1999.a. korraldatud suurkontsert "Porgy ja Bess" tõi Tõrvasse palju muusikahuvilisi.
Tõrva kaks raamatukogu suudavad rahuldada meie kiiresti muutuvas ühiskonnas linna ja ka ümberkaudsete valdade elanike lugemis- ja infovajadused. Linnaraamatukogus Männiku 5 on avatud internetipunkt.
Sporti saab Tõrvas harrastada spordihoones Valga 76 ja Tõrva Gümnaasiumis. Spordiplatsid asuvad Riiska linnaosas, Kaarlimäel, Vanamõisa järve ääres, Riiska järve ääres, Tõrva Gümnaasiumi juures ning Tõrva Noortekeskuse juures. Tõrva linna spordielu korraldavad enamjaolt mittetulundusühingud. Linn toetab ühinguid ürituste läbiviimisel ja spordihoone majandamisel.
Aastaringsetest traditsioonilistest spordiüritustest on pikima traditsiooniga Tõrva Järvede Jooks. Korraldatakse maakondlikke suusamatkasid ja jalgrattamatkasid, vabariiklikke kergejõustiku mitmevõistluseid. Traditsiooniks on saanud Jüriöö tõrvikutega teatejooks, Tõrva linnapäevade ajal toimuv rammumehe võistlus "Tõrva Tõnis" ning Vanamõisa järve ääres toimuv Rannavolle ja Riiska ääres toimuvad Pargivolle võistlused
Tõrva Gümnaasiumi juurdeehituse valmimisega ja spordisaali ehitamisega on paranenud ka koolinoorte sportimisvõimalused.

60-70.a. alates asub Tõrvas haigla ja polikliinik. Haigla töötas 55 voodikohaga ja nelja osakonnaga: kirurgia, sünnitus, laste ja siseosakond.
Tänase tervishoiupoliitika tõttu ja naaberlinna Valga uue haigla valmimise tõttu on suletud alates 2001.a.Tõrva Tervisekeskuse statsionaarne osa, kuna haigekassa ei pidanud perspektiivseks väikelinnades haiglate olemasolu.
Tervisekeskuse ruumides töötavad käesoleval ajal: 2 perearsti, hambaarstid, günekoloog, kirurg, kõrva-nina-kurguarst, psühhiaater, silmaarst, logopeed, labor, röntgen. Suurematest investeeringutest on ostetud uus kiirabiauto ja röntgeniaparaat. Peale selle töötab linna ka veel üks perearst ja meditsiinilist teenindamist osutab erattevõtjana hambaarst. Samades ruumides asub ka Tõrva Sotsiaalabiamet koos supiköögiga.

Tõrva Linnas on arenenud sotsiaalhoolekande põhistruktuurid- Tõrva Linna Sotsiaalabiamet, hooldekodu, supiköök, avahooldus. Tagatud on nende paindlik ja hea funktsioneerimine ning koostöö meditsiinitöötajatega.
Kavas on rajada koostöös naabervaldadega sotsiaalkeskus, mille alla oleksid koondunud nii hooldusravi kui ka hooldekodud ning muud avahoolduse vormid.
Toimetulekutoetust saanud perede hulgas on peretüüpide järgi esikohal töötute ja üksikvanematega pered. Toimetulekutoetust saavate perede arv Tõrva linnas ei ole küll eriti suur, kuid väga palju on neid peresid, kus elatakse toimetulekupiiril.

Tõrva linn asub ajaloolisel teede ristil Valga - Viljandi - Tartu. Sellest tulenevad on ka linna peateedel nimed: Tartu tn, Valga mnt, Viljandi tn. Kesklinnas ristudes moodustavad peatänavad omapärase viie tänavaga ristmiku.
Tõrva linna läbib riikliku tähtsusega Valga-Uulu maantee, mis ühendab Valgat ja Pärnut ja on oluline transiidi arengu seisukohalt. Tõrva linnast 30 km kaugusel Valgas asub Eesti-Läti tolli-ja piiripunkt.
Oluline osa Tõrva Linna arengus on Valga-Uulu mnt. kapitaalremont. Välja ehitati Tõrva linnast 2,88 km läbisõidu ulatuses maantee koos kõnniteedega, tänavavalgustus ja trassid. See parandas tunduvalt linna tehnilist infrastruktuuri ja atraktiivsust. Tee valmimine võimaldab kasutada ära transiidist tulenevaid võimalusi- kaubanduses, majutuses jm.
Prioriteediks linnas infrastruktuuri arendamisel on vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine, mis tagaks nii tõrvalasele kui ka külalisele kvaliteetse joogivee ja kanalisatsiooni.
Veemajandusprogrammi elluviimiseks on käivitatud projekt kogu Tõrva linna veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, samuti uute puhastusseadmete ehitamiseks, mis ongi lähiaastate kõige olulisem ettevõtmine Tõrva linnas.
Prioriteediks on suveti suure koormusega looduslike järvede saneerimine.
Suuri jäätmetootjaid linnas pole, enam tekib puidujäätmeid. Tõrva kauni looduse ja keskkonnasõbralikkuse säilitamiseks on jäätmemajanduses esmaseks ülesandeks süsteemne selgitustöö jäätmete ohtlikkusest ja nende kogumise vajalikkusest elanikkonnale. Selle ülesande elluviimiseks töötatakse välja jäätmekava ja on vastu võetud jäätmehoolduseeskiri, mis reguleerivad kompleksselt jäätmemajandust linnas.
Soojusenergiatootmine on enam koondunud Riiska linnaossa, kus tarbijaks on paneelmajade elanikud ja tööstustarbijad. Kasutusel on ka lokaalsed väikekatlad, aga põhilises osas on kasutusel eramajades oma lokaalne küttesüsteem. Soojusenergia müügi laiendamiseks momendil puudub perspektiiv, kuna puuduvad potentsiaalsed suurtarbijad. Soojusenergeetikas annaks võimalusi projekteeritud Karksi - Tõrva gaasitorustiku valmimine. See võimaldaks kasutada kütteks maagaasi ja viia sooja tootmine ökonoomseks. Gaasiküttele üleminekust on huvitatud ka ettevõtted.

Tõrva linnas on paigaldatud Eesti Mobiiltelefoni, Elisa AS ja alates 2000.a. ka Tele 2 telemast. Probleeme ei esine ka nn. lauatelefonidega- linna läbib kaasaegne side- valguskaabel, telefoniliine digitaliseeritakse.

Tõrva linna infrastruktuuri kujunemist ja majandust on mõjutanud 1950-ndatel rajooni suurettevõtete loomine. Tõrvas asus Võru piimatoodete kombinaadi tsehh, suurim ehitusorganisatsioon kogu Valgamaal - Valga Kolhoosiehituskontor. Siin asus ka Valga õmblusvabriku tsehh, Tõrva Aiandussovhoos.
Käesoleval ajal on endised suurettevõtted Valga KEK, Valga EPT ja Tõrva sovhoos lagunenud, kuid nende baasil tekkinud mitmed uued ettevõtted, mis moodustavad suurel määral Tõrva-Helme piirkonna majanduskeskkonna.

Helme vald ja Tõrva linn on majanduslikult väga seotud. Rida ettevõtjaid  töötab linna territooriumil, mitmetel ettevõtjatel  asuvad Tõrvas kontorid,  ettevõtted aga asuvad kas Helme vallas või mujal Eestis.
Peamine tegevus Tõrvas on teenindus-, kaubandus- ja ehitusettevõtlus.
Tööstusharudest on Tõrva-Helme  piirkonnale iseloomulik peamiselt metsa- ja puidutööstus mis on elatusallikaks suurele osale tööjõulisest elanikonnast.  mitmed firmad tegelevad  saematerjali töötlemisega   ja mööbli tootmisega. Märkimisväärne osa on ka tekstiilitööstusel.
Võrreldes Eestiga tervikuna  on Valgamaal, nii ka Tõrvas, täheldatav töötuse kõrgem tase ning madal sissetulekute  tase. Linnaelanikud on siiski enam tööga hõivatud, kui ümberkaudsete regioonide elanikud.  Heal töötajal Tõrvas töötuks jäädes on varem või hiljem võimalus töökoht leida. Probleemiks on küll  aga väiksed palgad.
Regiooni arendamise edendamiseks on vajalik siin väikeettevõtluse arendamine (s.h. alternatiivse ettevõtluse). Erilist tähelepanu tuleks pöörata erinevatele turismivõimalustele. Tööjõu koolitus ja ümberõpe peaksid toetama piirkonna majanduse restruktueerimist.

Suurimaks tööandjaks Tõrva linnas on Tõrva Linnavalitsus koos oma hallatavate asutustega, kus töötab 180 - 190 inimest. Tööstusettevõtetest on olulisemad tööandjad piirkonnas  Tõrva Tarbijate Ühistu,  OÜ Dirolex, Heelix Grupp AS jmt. Enamus linnas tegutsevatest ettevõtjatest on väikeettevõtjad, kus saab tööd  1-5 inimest.
Tööealisi inimesi on 01.01.2006.a. seisuga Tõrvas 60 % elanikkonnast. Valgamaa Tööhõiveameti andmetel oli seisuga 1.mai 2006.a. registreeritud tööotsijaid 19 isikut  ja töötuid 0,6 % Tõrva elanikest.
Töötuse üheks olulisemaks põhjuseks on ettevõtluse arengu pidurdumine, millest tuleneb töökohtade arvu vähenemine ja madalad töötasud.

Transport on Tõrva  Linna üks olulisemaid arengueeldusi, mis loob võimalused eeskätt üldise investeerimiskliima arendamiseks, ettevõtluse suurendamiseks ja piirkonna kättesaadavuse parandamiseks. Tõrva on bussiliikluse ristumiskoht-  tihe bussiühendus on iga Eestimaa paigaga Tallinna, Valga, Tartu ja Pärnu, Viljandi, Võru suunas.
Eesti ja Läti vastuvõtmisega EL-i kadusid tollibarjäärid, mis annab võimaluse Riia-Valga-Tartu-Narva maantee täielikuks kasutamiseks kaubavedudeks. Piirilinna Valga lähedus (30 km) annab eeldused ka Tõrva infrastruktuuri laiendamiseks.

Tõrva linn on aastakümneid olnud tuntud kui Lõuna-Eesti kaunis aedlinn paikkonnale omaste iseärasuste ja võimalustega. Turismi arengu seisukohalt on oluline käsitleda Tõrva-Helme piirkonda  tervikuna. Siin on palju erinevaid kultuuriloolisi ja looduslikke vaatamisväärsusi ning täheldatav on turistide huvi tõus kogu regiooni suhtes.
Kultuuriloolised objektid Tõrva-Helme piirkonnas: Tõrva linnamägi, Tõrva Kirik-Kammersaal, Tõrva kõrtsihoone, Tõrva vesiveski, Helme kirikumõis/ Koduloomuuseum, Helme kiriku varemed, Helme ordulossi varemed, Helme allikad, Helme koopad, Helme ohvrikivi (Orjakivi), Taagepera loss, Holdre loss, Barclay de Tolly mausoleum, Mats Erdelli kabel, Koorküla koopad.

Atraktiivsust lisab linna kaunis ja mitmekesine loodus: Vanamõisa ja Riiska järv, Õhne jõgi, Tikste oja ja Tikste paisjärv, Tikste org, Keisripalu männik. Helme kandis
Väike-Emajõgi, Tündre järv, Talnamõisa järved, Lagesoo ja Helme rabad, Rubina soo, Keisri oja (Helme oja), liivapaljandid, pargid ja põlispuud.
Turismi arendamiseks annavad eelduse juba olemasolevad majutusasutused - kaks hotelli (De Tolly ja Pigilind) ning mitmed kodumajutusettevõtted. Toitlustust, lisaks hotellidele, pakuvad ka mitu kohvikut,  restoran Goodewind,  Musta Kõutsi Kõrts ja bistroo. Hotelle  kasutatakse ka seminaride läbiviimiseks.
Kohaliku turismiarengu koordineerimisega tegeleb alates 1997.a. SA Tõrva-Helme Turism.

Tõrva Linnavalitsus on neljaliikmeline. Linnavalitsuse- kui ametiasutuse koosseisus on 28,3 ametikohta. Linnavalitsuse hallata on gümnaasium, muusikakool, kaks lasteaeda, kaks raamatukogu,   sotsiaalabiamet, kultuurimaja ja linnahoolduse asutus.
Kultuurimaja struktuuris on veel noortekeskus, mis tegutseb endises Patküla Põhikooli hoones. Linn on 100 % osade omanik OÜ-s Tõrva Tervisekeskus, kahe peale Helme vallaga hallatakse SA Tõrva-Helme Turism ja ajalehte Helme-Tõrva Elu. Spordihoonet haldab ja mitmeid spordivõistlusi korraldab linnas  MTÜ Spordiklubi Viraaz. Kogu sporditöö linnas on spordiklubide õlgadel. Kammersaali üritusi korraldab SA Tõrva Kirik-Kammersaal.

Tõrva linnal on pikaajalised sõprussidemed Laihia ja Kalvola vallaga Soomes, Timra ja Nossebro Kommuuniga Rootsis, Poolas asuva Lukow’i linnaga ja USA’s Marylandis asuva Grantsville’ga.

Tõrva Linna investeeringud on enam suunatud olnud linna infrastruktuuri parandamisele.  Korrastatud on linna tänavavalgustust, vee-ja kanalisatsiooni süsteeme, teostatud investeeringuid linna vanima hoone nn. kõrtsihoone renoveerimiseks. Ettevalmistamisel on linna keskväljaku väljaehitamine. Igaaastased investeeringud on linna hoonete materiaalse seisu parandamiseks. Linna olulisemaks investeeringuks  on viimastel aastatel olnud Tõrva Gümnaasiumi juurdeehituse ja Valga-Uulu mnt. valmimine. Prioriteediks on ka pidev tänavavalgustuse võrgu arendamine ja  vee-ja kanalisatsioonitööd.

Tõrvat  ümbritseb rõngasvald Helme ning Tõrva on ka teiste valdade - Põdrala ja osaliselt ka Hummuli tõmbekeskuseks. On väga tähtis mõista, mida toob kaasa linna ja valdade ühinemine haldusreformi käigus.  Nimetatud omavalitsustel on tugev ühine ajalooline taust, ühtne haridusvõrk,  suured võimalused koostööks ning arengueeldused  ühise haldussuutliku omavalitsuse moodustamiseks.
Ajalooliselt  sidus omavalitsusi  ühine kiriku piirkond  ehk kihelkond keskusega Helmes. Tõrvas asub bussijaam, kahe Eesti suurima panga- SEB Eesti Ühispank ja Hansapank filiaalid, juuksurid, riigiasutustest: politsei konstaablijaoskond ja Tööturuameti Valgamaa osakonna Tõrva klienditeenindus, on ka sularahaautomaadid, rajatud on mitu kaubanduskeskust  jm. Tõrva on ka transpordisõlmeks, kuna siin on läbisõitvate busside peatuspaik: Valga-Tartu-Pärnu-Tallinna suunas. Piirkonda iseloomustab ka kogukondlik läbipõimumine, ühine majandus ning sarnased tegevusalad.
Tuleb märkida, et piirkonna vaieldamatuks suurimaks  tõmbekeskuseks pole mitte maakonnakeskus Valga, vaid Tartu oma heade ühendusteede ja laialdase teenindusvõrguga. Maakonnakeskus Valga pole atraktiivne ei Tõrva, Helme ega ka Põdrala elanikele.
Perspektiiv on, et Tõrva linn ja ümberkaudsed vallad moodustavad haldusreformi käigus ühtse omavalitsuse.

Selline on meie väikelinn Tõrva- koos oma mitmekesise looduse, kahe järve ja jõega, tugeva hariduskeskuse ja kauni aedlinnaga.
Tere tulemast Tõrvasse!