1. ARENGUTRENDID JA -MÕJURID

1. GLOBAALMUUTUSED

1990-ndatel aastatel maailmas toimunud olulised muutused kajastuvad ka Eestis. Riigi taasiseseisvumine ja geopoliitilise asendi tähtsuse muutumine on loonud eeldused Eesti asustussüsteemi stabiliseerimiseks ning linnade koha määratlemiseks Euroopa kontekstis. Seejuures tuleb arvestada, et uuele tekkinud väljakutsele tuleb vastata olukorras, kus ka läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Eesti on liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga. Seega liigub Eesti ikkagi suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on üldjuhul prognoositavad.

Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad ning uusi perspektiive kujundavad, rõhutame järgmisi:

• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena võivad kiired muutused leida aset maakera eri paikades. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti;

• piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkond, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus-arendustegevuse linna uuenemisvõime tagamiseks. Oluliseks muutuvad uudsed lahendused, linna tugevuste konkurentsivõimelisuse tõstmine, mitte vanade ideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine;

• linnade konkurentsivõime hakkab üha enam sõltuma nende rahvusvahelisest tähtsusest ja võrgustatusest. Rahvusvahelises tööjaotuses ei tee ilma mitte niivõrd üksikud linnad, kuivõrd piirkonnad. Kuna riigipiirid kaotavad oma senise tähtsuse, siis võivad suurlinnade senised mõjusfäärid muutuda. Tekkivate võimaluste taustal on otstarbekas naaberlinnu käsitleda mitte konkurentidena vaid partneritena, kellega koos võidakse saavutada enam, kui üksi pingutades;

• avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoriaalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Tähtsustub strateegiliste kootööpartnerite väljasõelumine ja linna avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö;

• säästva arengu põhimõtete elluviimine aktualiseerub. Ressursside piiratuse tõttu eelistab üha rohkem inimesi keskkonnasõbralikku elu- ja tootmiskeskkonda, millest saab üks olulisi linna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elada säästvalt tähendab austada sotsiaalse õigluse printsiipe ja ökosüsteemi taastumis- ning taluvusvõime piire. Seadusandluse ja avalikkuse survel hakkavad nimetatud põhimõtteid üha enam järgima ka tootmisettevõtted, mis peavad oma tegevuse kuludesse kalkuleerima looduskeskkonna kahjulike mõjude heastamise.

4.2. EESTI-SISESED MÕJURID

Tõrva linna tulevikku ei saa vaadelda lahus Eesti ühiskonnas toimuvast. Kuigi Eesti spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis on veel käimas, on siirdemajandusperioodi sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti geopoliitilisest asendist tulenevad ümberkorraldused, mis mõjutavad Eesti sotsiaal- ja majanduselu ning ruumikorraldust. Olulisemad neist on:

• Eesti omariikluse taaskehtestamine, turumajanduslike põhimõtete rakendamine ja välismajandussidemete ümberorientatsioon Idast Läände, mis on omakorda mõjutanud Eesti geopoliitilist positsiooni, poliitilisi ning majanduslikke suhteid naaberriikidega;

• majanduse erastamine ja ümberstruktueerumine, mis on toonud kaasa muutused tööhõives, transpordilogistikas ja rahvastiku paiknemises;

• välissuhtluse globaliseerumine, mis on avaldanud olulist mõju inimeste vahelisele suhtlusele, turismi arengule, kaubavahetuse mitmekesistumisele ja välisinvesteeringute tulekule;

• demograafiliste protsesside kiire muutumine — negatiivne iive, elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine. Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab;

• telekommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode kasvav hulk, mis on suurendanud infoliikumist ja inimeste mobiilsust. Vähenenud on ühistranspordi roll;

• regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad, transpordikoridorid ja turismipiirkonnad. Elukvaliteedi erinevused leibkonniti ja piirkonniti süvendavad nende osasaamist ühiskondlikest hüvedest;

• Eesti liitumine Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumiga ning NATO-ga on ühtlustanud Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendanud riiklikke kulusid töökeskkonna loomisele, sotsiaalhoolekandele ja –kindlustusele ning relvastusele. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine toimub sinna, kus on kõrgem majandusaktiivsus. Organisatsiooni uueks liikmeks saamisel avanesid ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavad võimalused elatustaseme ühtlustamiseks naaberriikidega. EL struktuurifondidest rahastatakse maaelu ja põllumajanduse alternatiivide arendamist, keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, mis peaksid soodustama investeeringuid Lõuna-Eestisse;

• Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Kuna Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määrab tema sidemed teiste riikide ja regioonidega, siis soodsa arengu korral on Eestil võimalused transiitkaubanduseks ja oma toodete ekspordiks uutele turgudele.

Integreerumisel maailmamajandusse ja seistes silmitsi infoühiskonna väljakutsetega tuleb Eestil kui negatiivse rahvastikuarenguga riigil paratamatult teha aktiivseid samme majanduslike ja poliitiliste partnerite leidmiseks. Euroopa Liidu, Läänemere regiooni riikide ja Venemaa koostöös on Eestil oluline koht. Infotehnoloogia otsustav rakendamine, keskkonnasõbralik tootmine ja elamine, õppimine, teaduse, arendustegevuse ja tootmise läbipõimumine ning elukvaliteedi tähtsustamine loovad eeldused Eestis hinnatava ettevõtluskliima ja elamismiljöö kujundamiseks. Rahvusvahelise positsiooni paranemine võimaldab osaleda kapitalikonkurentsis, mille tulemused on tihedalt seotud kohapealse kvalifitseeritud tööjõu taastootmise taseme kujunemisega.